Kuivõrd Eesti ornitoloogid pole siia sinitaevasse veel jõudnud, siis olgu Briti postitusele lisaks ka viide samale algatusele EOÜ kodulehel eoy.ee/talv/
Posts by Siuts
they're good birds Brent
A Great Egret in a natural setting with brilliant white plumage and long plumes reflecting on water's surface. Its yellow bill, cere, and eye stand out as it looks to the right of the image.
This Great Egret was looking fine in Big Cypress National Preserve. Cherish our public lands to conserve #wildlife habitat!
🪶 #birds #photography #nature
a great egret in breeding plumage standing in water.
good morning!
it is time to 💚s c r e a m💚
(Ardea alba / great egret / hõbehaigur)
a European goldfinch between some blades of grass on wet and muddy ground
good morning 🐦
(Carduelis carduelis / european goldfinch / ohakalind)
Calling all researchers, conservationists, & habitat biologists! We’re collecting insights from users for grants/reports. How does Birds of the World impact your work? That is, what do you use BOW for, and what does it provide that other resources cannot? DM or email birds@birdsoftheworld.org - TIA!
A common starling on a leafless branch. Its head is turned to the left and its beak is wide open.
LOUD!!!
♪∽〜(°◇°)
(Sturnus vulgaris; common starling / kuldnokk)
Meil oli eelmine aasta aias terve parv nurmkanu. Ma igatsen neid. Nad olid nii pontsud, nad moosipallid.
How are the birds doing in Europe? Unfortunately, no change in declining trends from the last year.
The new report presents updated population trends and indices of 170 bird species for 1980–2023 produced by the Pan-European Common Bird Monitoring Scheme (PECBMS).
pecbms.info/trends-of-wi...
a male great tit sitting on a branch, looking straight into the camera, with a half-eaten peanut between his claws
a peanut! #birds
UKs on välja toodud ka toiduks sobivate selgrootute vähenemist, mistõttu on lindude vastupidavus vähenemas. Ülemaailmselt langeb putukate biomass umbes 2,5 protsenti aastas!
Prügigi on võrreldes varasemate aastakümnetega järjest paremini käideldud, seega saab ka sealt vähem toidulisa.
Kuigi koduvarblane on harjunud inimese lähedal elama, on tema populatsioon meie piirkonnas languses: uuemates hoonetes pole pesitsuskohti, põllumajanduses koristatakse-hoitakse saaki efektiivsemalt ning kasutatakse rohkem mürke.
Koduvarblane on sotsiaalne lind: koos võetakse vee- ja liivavanne ning tehakse ühislaulmisi. Vahel liituvad nad isegi teiste linnuliikide parvedega. Talvel kogunevad nad suurematesse parvedesse - koos on soojem!
Linnakeskkonnas on nad tuntud oma julge käitumise poolest – tihti võib neid näha kohvikuterrassidel või pargipingil istudes ootamas, et keegi mõne maitsva palakese maha kukutaks.
Koduvarblase toidulaud on mitmekesine: putukad, seemned, aga ka leivaraasud ja muu inimtegevuse käigus tekkiv toit.
(Ma tean, et loomade-lindude antropomorfiseerimine on tegelt halb mõte, aga laske mul olla korraks 🥲)
Või noh, ega me tegelt keegi ei tea, kas hakkab hale või neil saab näljakisast siiber või mis. Aga "jälle need naabrite tited undavad, siiralt kopp ees, eks ma siis viin midagi, et nad vait jääks, fml" ei kõla nii kenasti kui see, et kahju hakkab.
Haudumine kestab umbes 11-14 päeva ja poegi toidavad mõlemad vanemad. Kui peaks juhtuma, et pesakonna mõlemad vanemad hukkuvad, on poegade näljalaul nii intensiivne, et lähedail pesitsejail hakkab hale ning nad võtavad hädas pesakonna toitmise enda peale.
Vahel võtavad nad üle ka nt pääsukeste hüljatud pesasid. Pesa ehitavad isaslinnu algatusel mõlemad vanemad ning emaslind muneb sinna 4-5 valget või kahvatusinist tähnilist muna. Haudujaks on ka peamiselt emaslind, kuid isaslind hoiab mune ema äraolekul soojas.
Koduvarblase pesa on harilikult kerajas konstruktsioon, mille "karkass" koosneb taimevartest ja -juurtest, sellele laotakse kuivadest rohulibledest ja lehtedest vaheosa ning voodriks tavaliselt suled või nt loomakarvad. Kui pesakohas katus olemas, siis kuplit vahel ei ehitata.
Elupaigana eelistab koduvarblane inimeste lähedust (välja arvatud Kesk-Aasia alaliik), mistõttu pesitseb ta sageli hoonete räästa all, linnupesakastides või isegi tihedates põõsastes.
Koduvarblane on Eestis laialt levinud linnuliik, keda võib kohata peaaegu kõikjal – linnades, maapiirkondades ja metsaservadel. Väga tihedates metsades neid küll tavaliselt ei leia, kui nad just mingil põhjusel ära pole eksinud.
Noor kohevil varblane õunapuuoksal pilk pööratud kergelt paremale.
Kaheksanda säutsla threadi peategelane oli koduvarblane!
(Algne säuts: 2024-08-15)
Foto osas creditit pole kellelegi jagada, ise tegin.
NB! Kui märkad koduaias käärinud pihlakatest/õuntest/etc joobes lindu või looma, siis saad nõu Eesti Metsloomaühingult:
metsloom.ee/kontaktid/
Tihtipeale on turgutuseks tarvis lihtsalt mõneks ajaks turvalist kohta, kus oleks vett ja toitu ning poleks alajahtumisohtu.
Kuna sõbrad ei lase sõpradel täis peaga lennata, siis nt Kanada Yukoni provintsis on kasutatud hamstripuure, et lasta lindudel ohutult kaineks saada.
nationalpost.com/news/canada/...
Kuna marjad ofc võivad käärima minna, siis saab nende ainevahetus ka etanooliga hakkama (efektiivsemalt kui inimeste oma btw). Siidisabad võivad sellegipoolest liigsest kogusest käärinud marjadest purju jääda.