“Öömaaeg” oli äge, pigem selline fun, samas mitmetasandiline. Kes kardab kaasatud saamist, peaks võimalikult pimedasse nurka end istuma sättima.

Imikud ja dementsed inimesed, su moraal juba uppis. Oma koera sa ka ei söö. Ma seda spektaaklit siin pidada ei viitsi, need küsimused on kordi vastatud, huvilistele leitavad. Teatrietendus ka ootab. Tsutsufrei.

Mina isikuna polegi oluline selles küsimuses, vaid loomatööstuse loomad. Kui ta on sulle kõigile pooltele mõistetaval viisil consenti andnud (id-kaardiga, nagu nõusolekuseaduse üle ilkujatele meeldib öelda), siis võib sellest edasi rääkida, muidu õlgmees.

2/2 Küsimus pole, kas loomad söövad loomi, vaid kas meie peame seda tegema, kui alternatiiv on olemas.

1/2 Tööstuslik loomakasvatus ≠ kisklus: aretame miljardeid loomi sihilikult, vangistame, tapame ja saame kasumit. See on planeeritud, massiline ja välditav kahju. Ja moraal ei eelda vastastikkust, me peame valeks kahjustada ka neid, kes ei 'anna vastu' (nt imikud, raskelt haiged).

St need küsimused on hästi süsteemsed ja struktuursed ja ma saan aru, miks keskmine inimene loomade õigustele ei mõtle. Küsmus on see, miks see mittekeskmine ei mõtle, see, kellel on vahendid ja taust mõistmiseks olemas.

Subsiidiumid, millega saab loomsed tooteid tegelikust palju odavamalt müüa. Tegelt on taimne odavam (kui arvestada kodus tegemist), väljas söömisega on teine lugu, nii et kättesaadavus. Mängu tuleb elitism, millega inimesed taimetoidu puhul end seostada ei taha, kuigi mingi muu asjaga vabalt. Jne.

Põhjused: tööstuse tasemele viidud traditsioonid; müüdid loomulikkusest, vajalikkusest, valikust; ülitugevad normid; tooted on lahtutatud tegelikkusest, sh keele kaudu ja sest tapamajad pole klaasist (tegelt on, aga pikk jutt); identiteet, minapilt - keegi ei taha olla halb inimene, nagu ütlesid.

Ok, hea inimene minus sai võitu. Pmst meeldivad hobiettevõtmised, mis ei sisalda, ma ei tea, mootorsõidukeid ja kellegi tapmist. Aga eelistan alati tantsimist, drink and dance 👏 (ilma alkota võib ka). Laulmine pole my thing, karaoket naudivad aint need, kes laulavad ja nende kohusetundlikud sõbrad.

Mitte karaokevabal

Nooo, veganid saavad palju süüdistusi moraalses üleolekus, privileegituimuses ja milles veel. Mind see eriti ei huvita. Keskmisel ei kliki, aga miks ka arenenud analüüsivõimega inimesel ei kliki? Või kas klikib, aga see surutakse maha? IDK. Ega nii karmi peeglisse polegi lihtne vaadata.

Daily ATH: jõudsin napilt õigeks ajaks Rävalasse (win), aga trenn toimub Postimajas

Viinis on veganirestoran Schwein ('siga'), visuaaliks seanina. Päris tore, kui loomi säästvad söögikohad kasutavad oma nimes loomanimetusi. Ja loomset kasutavad kohad võiksid oma nime muuta nii, et see aitaks kognitiivsest dissonantsist välja tulla: Härjalaip, Surnud Elevant, Tapetud Mõõkkala jne

Kepphobusevõistlust aktsepteerin.

Täpselt nii ongi, eriti vähe on neid võrdse kohtlemise koolitustel, sest 1) ma tean sellest niigi, loomulikust intelligentsist 2) see on ebaoluline teema, lis mingi vingumine 3) minu juhtimise all on kõik võrdselt koheldud (right).

Mul ka nägemata, aga ei teagi kus seda näha saaks.

Mulle väga sobivad need artiklitutvustused!

Korraldasime Trts millalgi üht ürri laupäeval algusega kl 12, keelitati ja seletati, et Trts keegi selleks ajaks kohale ei tule, ikkagi nädalavahetus, aga vot, Geni saal oli rahvast täis. Kell 8 alustada on igal pool liig, 11 liiga hilja, 10 täitsa fain.

Olulisim Viisik on mõistagi “Ära kaaguta” taskusaate esimene saatejuhtide tandem Viik + Kuusik @kadiviik.bsky.social

Mina pole süüdi, olen ainult EYs töötanud, sealgi väga lühikest aega.

Suurimad plussid on algatusvõime, sõltumatus ja organiseeritus. Arenguvaldkonnad on proovilepanev suhtlusviis: kolleegid võivad tajuda karmima ja teravamana, kui ma ise end ette kujutan (kes oleks võinud seda arvata?!) ja läbipõlemise risk, sest ma pole eriti rahulik tüüp (taas ootamatusi pole).

palju räägitakse suurest viisikust, kui tegelikult peaks rääkima suurest Kuusikust!

(igaks juhuks ütlen, et see on nali. täitsin just juhtimiskursuse raames suure viisiku testi).

Need domineerimisihalusega mehikesed mõjuvad eriliselt äbarikena, relvaga riigikogus vehkida tundub unistusena ikkagi lapsik.

Juske jah pigem jutuvestja - pole üldse kehv seejuures, aga uurija mitte. Elasin tükk aega seal lähedal (majas, kus tegutses kõrts, õllepruulikoda, võõrastemaja ja - väidetavalt - lõbumaja) ja lugesin üksjagu sealse piirkonna kohta, jäi meelde, aga täpsustada muidugi tuleb, ja et mis ajal jne.

Jaa, Võllamäel, Raeplatsil aint häbistati.

Liiklushäkk: kui sul pole käepärast telliskivi, mida kergelt käes hüpitades jalakäija rohelisega ülekäigurajale pressivatele autojuhtidele liiklusseadust meelde tuletada, aitab hästi ka kätte võetud pildistamisvalmina näiv telefon.

Smuuti tuli betoonkingateemaline (siiski v maicev!), seega eksponeerin kaunist klaasialust.

Riiulit ei leidnud üles, tegin uue. Aga nüüd on kadunud materjalid, mille järgi 2003. aastal saksa keelt õppisin. Thoughts and prayers, et ma neid ära pole visanud (kahtlen küll, seal olid väärtuslikud märkmed vahel), sest kolides olen korduvalt mõelnud, et on need siis tõesti vajalikud.

Aga inimene ju ise … vabad valikud … eks igaüks ikka ise … kuidas see keskkond ikka mõjutada saab … Kui labane, tüütu ja teadmistekauge see kõik on. Samal ajal 80 km eemal

Reform jälle tõestamas, et kui valida inimesed või kapital, valib ta alati-alati kapitali. Kusjuures see samm ei ole isegi selle eelistuse lakmuspaber, see on puhtakujuline rumalus. Lisaks - sotsid, auu, teie hetk särada, viinamarjad vedelevad põrandal maas.