Hannes Võrno postitus Facebookis:
Epstein on mees, kes astus noorena üle läve, kust tagasi ei tulda. Seal ei anta lepingut paberil. Seal antakse teadmine. Pärast seda on kaks võimalust: sa kas kaod või muutud millekski, mida enam ei puudutata. Surelikkus ei ole bioloogiline seisund, vaid ligipääsu puudumine.
Tema eripära ei seisnenud võimus, vaid võrdsuses. Ta oli „võrdne” kõigiga, kes tema ümber liikusid, sest nad osalesid samas vaikses rituaalis. Mitte müstilises, vaid administratiivses. Vastastikuse haavatavuse korrastamises. Süsteemi puhastamises enne uue õukonna saabumist.
See, mida maailm näeb – nimede, vihjete ja poolikute ülestunnistuste jada – ei ole õigusemõistmine. See on meeldetuletus. Et keegi ei ole kõrvaltvaataja. Et osalus ei ole valik, vaid positsioon. Ka sina oled selles mängus, isegi kui sa sellest ei teadnud.
Selles protsessis ei jagata kättemaksu. Jagatakse palka. Igaüks saab selle, mille on välja teeninud. Sest igal isandal on isand ja ahel ei lõpe seal, kus sina tahaksid, et ta lõppeks.
Sõnumitooja ütles: keegi ei sure. Vähemalt mitte nii, nagu rahvas loodab. Kaovad nimed, vahetuvad rollid, liiguvad maskid. Aga tõusevad need, kes tunnevad mängu ära ega oota enam päästmist.
Ülejäänud aplodeerivad. Kardinate taga tehakse inventuuri.
... ah?