AKs tervisemuuseumi töötaja räägib uuest seksuaalsusenäitusest: “Kõige rohkem müüte on seoses sooidentiteediga: arvatakse, et seda saab välja ravida.”
FYI kõigil inimestel on sooidentiteet, ka valgel keskealisel paiksoolisel mehel (mille väljaravimist võiks üldsus muidugi rohkem nõuda).
Me oleme vist kõik nõus, et konservatiivsed mehed on kuidagi - kuidas seda nüüd öeldagi - koledad. Aga kas konservatiivsus on see, mis mõjub välimusele laastavalt või on see pigem üks osa ebaesteetiliste valikute tervikust?
Nv poliitikasaate saatejuht: sõpradega vahetame natsimeeme, sest see on naljakas, ega see veel toetajaks tee. Teine pahandab: miks ainult paremäärmuslust vaja ohjata, ikka vasakäärmuslust kaaa juuu.
Kindlasti julmalt kontekstist välja rebitud, aga tšekkige veidi ringi, meil puudub vasakpoolsuski.
Järgmises telgis keskealine mees: “Mul on kaks podcasti.”
Kaks keskealist heteroseksuaalset meest kirjandustänava festivalil: “Teeme lavastuse soovahetusest, sest tahame ühiskonda ravida ja kõik koos naerda. PS. Kedagi ei halvustata, kõigil on hästi tore!”
Kas keegi, ükskõik mis soost inimene, võiks mulle seletada, miks need kaks kunagi mitte midagi ei tea ega mitte millestki aru ei saa?
Asi, mis keskmise heteroseksuaali närvivapustuse äärele ajab: kui keegi on mittebinaarne lesbi.
Kogu kambale sai ju vales suuruses särgid tellitud.
Sedasorti sinine is giving gender reveal party
Kas analüüsida seda fotot 1) rahvatervise 2) moe või 3) iibe tõstmise seisukohalt?
Neid ideoloogilisi heteroseksuaale on vist Twitteris rohkem? Eriti heterod tunduvad Parempoolsed, kes tahavad linnahallist jahu teha.
Quo vadis, heteroseksuaalid?
Märksõnad nt nagu “motorcycle noise hegemonic masculinity psychology” või “masculine overcompensation behavior” aitavad edasi. Domineeriv maskuliinsus (normina, mitte üksikindiviididena) on heteroseksuaalne.
Väga tubli! Motosport on kodeeritud siiski ühemõtteliselt heteroseksuaalsena isegi kui osalejate seas on naisi või geimehi. Point pole selles, kas motikaga sõidab kuskil üksik geimees või pereema, vaid selles, et see pole ‘maskuliinsus’, vaid spetsiifiline avalik etendus.
See õhtuti mootorrattaga kambakesi läbi südalinna kihutamine - millist ahistust see ravib teil, heteroseksuaalsed meesinimesed? Kas tuleks kõne alla ka mõni muu teraapiavorm?
Konserviloogika be like:
Cis-naise botox = enesehoolitsus 💋
Trans-naise hormoonteraapia = 'ideoloogia'
Cis-mehe juukseistutus = enesekindlus 👱♂️
Trans-mehe testosteroon = 'appi ohtlik issand halasta'
“Mu mees on Riias korvpalli vaatamas nagu kõik Eesti mehed.” - heteroseksuaalsus tundub nii põnev.