--- #BalticLat #PrivaatsusEsmakohal #LihtsadTööriistad #PildiNimeMuutja #DigitaalnePrivaatsus #Läänemeri #Ajalugu #Kultuur #TehnoloogiaHeaks #Minimalism #Veebiarendus #Eesti #Läti #Leedu #AvatudLähtekood #TasutaTööriistad #PrivaatsusLoeb #Läänemeri #Privaatsus #Tehnoloogia #Lihtsus #TasutaRakendused #Veebidisain #KasPurjetadMeiega

--- #BalticLat #PrivaatsusEsmakohal #LihtsadTööriistad #PildiNimeMuutja #DigitaalnePrivaatsus #Läänemeri #Ajalugu #Kultuur #TehnoloogiaHeaks #Minimalism #Veebiarendus #Eesti #Läti #Leedu #AvatudLähtekood #TasutaTööriistad #PrivaatsusLoeb #Läänemeri #Privaatsus #Tehnoloogia #Lihtsus #TasutaRakendused #Veebidisain #KasPurjetadMeiega

---
🧊🤍🌊 Baltic. Lat
Baltic.lat

#BalticLat #PrivaatsusEsmakohal #LihtsadTööriistad #PildiNimeMuutja #DigitaalnePrivaatsus #Läänemeri #Ajalugu #Kultuur #TehnoloogiaHeaks #Minimalism #Veebiarendus #Eesti #Läti #Leedu #AvatudLähtekood #TasutaTööriistad #PrivaatsusLoeb #Läänemeri #Privaatsus #Tehnoloog

Haapsalu filmiklubi katsetab uut saali [caption id="attachment_465066" align="alignnone" width="1920"] „Pikad paberid”. Foto: kaader filmist[/caption] Haapsalu filmiklubi tänavune esimene kokkusaamine toimub traditsioonilise kultuurikeskuse asemel Läänemaa ühisgümnaasiumis. Filmiklubi eestvedaja Helmut Jänes ütles, et esialgu on plaanis ühisgümnaasiumis filmi näidata ühel korral, kuid ei välistanud, et sealset saali kasutatakse filmide näitamiseks tulevikuski. Filmiklubis tuleb näitamiseks Meel Paliale film „Pikad paberid”. Jänes tõi välja, et tegemist on noortele suunatud filmiga, mille toimumist koolis saavad noored ka ise eakaaslastele reklaamida. „Pikad paberid” jutustab väikepoes töötavast Sebastianist, kelle rutiinne tööpäev saab uue hingamise, kui ta kohtub elunautlejast The post Haapsalu filmiklubi katsetab uut saali appeared first on Lääne Elu.

Kultuuripärl on Viivika Orula, elutööpreemia sai Gülnar Murumägi [caption id="attachment_464745" align="alignnone" width="1920"] Viivika Orula (paremal) sai Läänemaa kultuuripärli tiitli. Foto: Juhan Hepner[/caption] Neljapäeva õhtul kuulutati Haapsalu kutsehariduskeskuses peetud tseremoonial välja seekordsed sihtasutuse Läänemaa tunnustused ja kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupi preemiad. Kultuurkapitali Läänemaa elutööpreemiat vastu võttes oli ligi 30 aastat Haapsalu kultuurikeskust juhtinud ja mullu novembris pensionile läinud Gülnar Murumägi silmnähtavalt liigutatud. „Ma ei seisaks siin, kui minu ümber ei oleks läbi nende aastakümnete olnud neid töökaid kultuurikeskuse inimesi,” ütles ta oma kõnes. „Ka kõik linnavalitsuse kultuurinõunikud j The post Kultuuripärl on Viivika Orula, elutööpreemia sai Gülnar Murumägi appeared first on Lääne Elu.

Ilon Wiklandi noore kunstniku konkursile saadeti ligi 100 tööd [caption id="attachment_464800" align="alignnone" width="1204"] Noore kunstniku preemia žürii Iloni Imedemaal valikut tegemas. Foto: Rael Ojasoo[/caption] Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursile laekus sel aastal 98 tööd. Žürii on oma töö teinud ning võitjad kuulutatakse välja Ilon Wiklandi 96. sünnipäeval, 5. veebruaril Iloni Imedemaal, teatas sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid pressiteate vahendusel. Töid saadeti Pärnust, Tartust, Tallinnast, Kohtla-Järvelt, Kohilast, Ahtmest, Sakust, Kiviõlist, Karksi-Nuiast, Elvast, Kuressaarest, Viimsist, Jõhvist, Paikuselt ja Haapsalust. Kokku saatis konkursile oma loomingut 37 noort vanuses 14–18 aastat. Osalemiseks t The post Ilon Wiklandi noore kunstniku konkursile saadeti ligi 100 tööd appeared first on Lääne Elu.

Kultuurkapitali Läänemaa elutööpreemia sai Gülnar Murumägi [gallery ids="464741,464746,464720,464760,464721,464722,464726,464727,464728,464723,464729,464730,464731,464732,464733,464724,464761,464762,464752,464725,464751,464734,464735,464763,464764,464765,464766,464759,464767,464758,464756,464757,464748,464749,464736,464738,464737,464740,464742,464743,464744,464745,464747,464750,464753,464754"] Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrup kuuutas neljapäeva õhtul Haapsalu kutsehariduskeskuses välja tänavused tunnustuspreemiad. Elutööpreemia pälvis ligi 30 aastat Haapsalu kultuurikeskust juhtinud Gülnar Murumägi. Ta on töötanud Haapsalus kultuuriga seotud ametites alates 1984. aastast. Alguses kultuurimälestiste kaitse inspektorina ja seejärel The post Kultuurkapitali Läänemaa elutööpreemia sai Gülnar Murumägi appeared first on Lääne Elu.

Augustibluus sai välismaal reklaamimiseks toetust [caption id="attachment_454605" align="alignnone" width="1920"] Augustibluus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Augustibluus sai teist aastat järjest rahvusvaheliseks turundamiseks riigilt toetust. Kui mullu sai festival riigilt üheks aastaks 75 000 eurot, siis nüüd toetas ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus Augustibluusi kolmeks aastaks 235 000 euroga. „On hea meel, et meid on usaldatud,” ütles Augustibluusi korraldaja Raul Ukareda. „See annab motivatsiooni.” Ukareda sõnul näitas eelmise aasta kogemus, et festivali väliskülastajate hulk kahekordistus tänu toetusele. Kui varem on väliskülastajaid festivalil olnud umbes 300, siis mullu juba 500. „Need arvud võivad suuremadki ol The post Augustibluus sai välismaal reklaamimiseks toetust appeared first on Lääne Elu.

Saja parima lasteraamatu seas on ka läänlaste omi [caption id="attachment_441225" align="alignnone" width="1920"] Tiiu Randmann-Mihkla raamatuga "Vana maja saladused". Foto: Juhan Hepner[/caption] Eesti lastekirjanduse keskus kutsub noori lugejaid osalema Nukitsa konkursil ja andma hääle lemmikule Eesti lasteraamatule. Konkursi tarvis on lastekirjanduse keskus valinud 2024. ja 2025. aastal ilmunud lasteraamatute seast sada teost, millele saavad noored kirjandussõbrad oma hääle anda. Saja hääletusele pandud raamatu seas on mitu Läänemaal elavalt või siinse kandiga seotud autorilt. Nii on nimekirja jõudnud Kaie Ilvese „Amanda hirm” Takinada illustratsioonidega, Tiiu Randmann-Mihkla kirjutatud ja Made Balbati illustreeritud „Vana maj The post Saja parima lasteraamatu seas on ka läänlaste omi appeared first on Lääne Elu.

Minu elu muutnud raamat | Aleksandr Popov "Roheline suits" Eesti raamatu aastal heidavad eri valdkondades tegutsevad inimesed ERR-i kultuuriportaalis pilgu teostele, mis on nende elu muutnud. Stand-up- koomik Aleksandr Popov tutvustab Jüri Kolgi mosaiikromaan...

Kunagi sai üks raamat läbi loetud! Ja nüüd on aiapäkapiku larhv ajakirjandusväljaande auväärset eetrit risustamas.
#kultuur #elumuutnudraamat #raamatuaasta
kultuur.err.ee/1609915024/m...

DUETID Foto:Komöödiateatri arhiiv „DUETID” „Duetid” on tempokas näitemäng, kus neli erinevat paari tegutsevad tihti koomilistes ja vürtsikates olukordades. Näitlejad The post DUETID appeared first on Lääne Elu.

Teleajakirjanikust kirjanik: nüüd sain kirjutada iseenda nimel [caption id="attachment_464168" align="alignnone" width="1920"] Teleajakirjanik Ene-Maris Tali nimetab Haapsalut oma hingelinnaks. Foto Kaire Reiljan.[/caption] Pool sajandit teleajakirjanikuna töötanud Ene-Maris Tali kirjutas raamatu, mis paneb inimest enda sisse vaatama ja minevikust lahendusi otsima. Teisipäeva õhtul käis Ene-Maris Tali Haapsalu raamatukogus tutvustamas oma mullu ilmunud raamatud „Kristallmeri”. Kuigi Tali on kirjutanud lastelavastuste tekste ja saadete stsenaariume ning samuti kolm auhinnatud kogupereraamatut, erineb „Kristallmeri” neist. Algustõuge televisioonis Televisioonis on Talis sõnul tema töö mõelda välja saateid ja stsenaariume, leida saadetesse inimesed, kirjutada intervjueeritavatele esitatud küsimusi. „Kogu oma ajakirjanikukarjääri jooksul olen vahendanud teiste inimeste mõtteid ja aidanud neil neid väljendada. Nüüd, ühe korra elus, kirj The post Teleajakirjanikust kirjanik: nüüd sain kirjutada iseenda nimel appeared first on Lääne Elu.

bsky.app/profile/did:...

#EESTI #MAA #RAHVAS #KULTUUR
multi-search-tag-explorer.aepiot.ro/advanced-sea...
ŠKODA #21EV
aepiot.com/advanced-sea...
headlines-world.com

From Organic Traffic to Billion-Dollar Valuation: The aéPiot Case Study in the Semantic Web Era. A Comprehensive Business Analysis of Platform Economics and Value Creation. From Organic Traffic to Billion-Dollar Valuation: The aéPiot Case Study in the Semantic Web Era A Comprehensive Business Analysis of Plat...

better-experience.blogspot.com/2026/01/from...

#EESTI #MAA #RAHVAS #KULTUUR
aepiot.ro/advanced-sea...
ŠKODA #21EV
multi-search-tag-explorer.aepiot.com/advanced-sea...
#KRISTERS #GUDĻEVSKIS
multi-search-tag-explorer.headlines-world.com/advanced-sea...
aepiot.ro

Selja taha jäi kehv kinoaasta [caption id="attachment_463681" align="alignnone" width="1677"] Filmi „Minecraf film” järjekord ulatus uksest välja. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Eelmisel aastal käis Haapsalu kinos üle 1600 külastaja vähem kui tunamullu, toimus 14 seanssi vähem ja linastus 11 filmi vähem. „Aasta kulges ebaühtlaselt,” ütles Haapsalu kino projektijuht Vendo Jugapuu. Mullu käis Haapsalu kinos 11 037 külastajat ja näidati 116 filmi 397 seansiga. Kõige rohkem oli kinokülastajaid aprillis – 1970 –, mil linastus ka enim publikut saali toonud „Fränk”. Seda käis vaatamas 1226 inimest. „2025. aastal koondus publik selgelt üksikute hittfilmide ümber,” ütles Jugapuu. Linateoste esikümnesse mahtusid Eesti filmid ja animatsioonid. „Need on kaks žanri, mida Haapsalu kinopublik armastab,” ütles Jugapuu. Külastatavuselt järgnes „Fränkile” 799 vaatajaga „Minecrafti film” ja Oscari võitnud „Vooluga kaasa” 763 vaatajaga. Välismaistest filmidest jõudis esikümnesse „Avatar: tuli ja tuhk” 386 vaata The post Selja taha jäi kehv kinoaasta appeared first on Lääne Elu.

Enrik Visla tahab rahvamuusikapeoga teha kummarduse Kihnu Virvele [caption id="attachment_463594" align="alignnone" width="1920"] Enrik Visla on 2028. aasta rahvamuusikapeo loominguline juht. Foto Kaire Reiljan[/caption] Laulu- ja tantsupeo sihtasutus valis 2028. aasta rahvamuusikapeo loominguliseks juhiks Ristil elava pillimehe ja muusikaõpetaja Enrik Visla. „Tänane päev on olnud üsna turbulentne,” ütles Visla esmaspäeval, kui tema valimine rahvamuusikapeo juhiks avalikkusele teatavaks tehti. Tundide vahel Ristil ja Haapsalu muusikakoolis on tal tulnud vastu võtta telefonikõnesid ja õnnesoove. „Väike positiivne üllatus oli, kui komisjon teisel korral kutsus mind rääkima ja plaani pidama. Siis oli väike hirm, et asi on ikka tõsine,” rääkis Visla Lääne Elule. Laulu- ja tantsupeo sihtasutus otsis rahvamuusikapeo loomingulist juhti konkursiga, kuhu kandidaadid pidid esitama ideekavandi oma nägemusega peost. Konkursikomisjoni esimehe Karel Joha The post Enrik Visla tahab rahvamuusikapeoga teha kummarduse Kihnu Virvele appeared first on Lääne Elu.

Enrik Visla on 2028. aasta rahvamuusikapeo loominguline juht [caption id="attachment_388489" align="alignnone" width="2000"] Enrik Visla rannarootsi muuseumi perepäeval. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] 2008. aasta XXIX The post Enrik Visla on 2028. aasta rahvamuusikapeo loominguline juht appeared first on Lääne Elu.

Lahkus kunstnik Enno Hallek [caption id="attachment_463555" align="alignnone" width="1920"] Enno Hallek 2007. aastal Haapsalus kunstifestivalil Kultuurikatapuldid. Foto Arvo Tarmula[/caption] The post Lahkus kunstnik Enno Hallek appeared first on Lääne Elu.

Linnagalerii vallutasid tekstiilid [gallery ids="463512,463525,463499,463533,463519,463527,463522,463500,463501,463502,463503,463504,463505,463506,463507,463508,463509,463510,463511,463513,463514,463515,463516,463517,463518,463520,463521,463523,463524,463526,463528,463529,463530,463531,463532,463534"] Laupäeval avas tekstiilikunstnik Kaire Tali Haapsalu linnagaleriis näituse „Mind on mitu”. „Ma olen väga tihti tundnud, et ma teen mitme inimese tööd,” rääkis Tali. Ta selgitas, et nooremana tegi päeval palgatööd ja öösel loomingut. „Jõud ja energia on olnud selline, et seda on kogu aeg võtta, aga seda ei tohi lõpuni ära kulutada,” ütles ta. Näituselgi on mitut erinevat sort The post Linnagalerii vallutasid tekstiilid appeared first on Lääne Elu.

Galerii: kolmekuningapäeva laat tõi Karja tänava rahvast täis [gallery ids="463451,463440,463452,463443,463444,463445,463446,463442,463447,463448,463449,463450,463453,463454,463455,463456,463457,463458,463459,463460,463461,463462,463463,463464,463465,463466,463467,463468,463469,463470,463471,463472,463473,463474,463475,463476,463477,463478,463479,463480,463481,463482,463483,463484,463485,463486,463487,463488,463489,463490"] Täna täitus Haapsalu Karja tänav kolmekuningapäeva laada ja laadalistega. Karja tänaval olid väljas umbes veerandsada kauplejat, kellelt sai osta söögikraami ja jooke nii kohapeal ta The post Galerii: kolmekuningapäeva laat tõi Karja tänava rahvast täis appeared first on Lääne Elu.

Noorteorkester viis põhjamaist kultuuri Saudi Araabiasse [caption id="attachment_463356" align="alignnone" width="1600"] Läänemaa noorteorkester esines Saudi Araabias. Foto: erakogu[/caption] Haapsalu muusikakooli juures tegutsev Läänemaa noorteorkester käis Saudi Araabias kontserdireisil põhjamaist muusikakultuuri tutvustamas. Riyadhis Al Fari rahvusvahelise kooli vast valminud saalis toimus kahel detsembripäeval kokku kolm kontserti. „Teisel ja kolmandal kontserdil oli 700‒800kohaline saal puupüsti rahvast täis. Ega esimesel kontserdil ka publikupuudust ei olnud,” ütles projekti üks juhte, orkestri üks eestvedajatest Kaur Nellis. Tema sõnul olid Läänemaa orkestri kontsert kõige esimene esinemine selles saalis üldse. Kontserdikava sisaldas peale muusika veel pillide ja põhjamaise muusikakultuuri tutvustust. Orkestri juht Lehari Kaustel, kelle kontaktidest projekt alguse sai, ütles, et ilmselt te The post Noorteorkester viis põhjamaist kultuuri Saudi Araabiasse appeared first on Lääne Elu.

Lasteraamatukogu lõpetab aasta prantsuse kultuuriga [caption id="attachment_463220" align="alignnone" width="1920"] Krista Kumberg kõneleb prantsuse lasteraamatutest. Kaire Reiljani foto[/caption] Haapsalu lasteraamatukogu lõpetab aasta, tutvustades mudilastele prantsuse kirjandust ja näidates multikaid. „Et pärast pühi ja enne aasta lõppu oleks meie majas muudki teha kui raamatuid vaadata,” ütles Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg. Just 18. sajandil elanud prantsuse filosoof Rousseau oli esimene, kes märkis, et lapsed on erilised, mitte väikest kasvu täiskasvanud, neid tuleb õpetada ja kasvatada. „Sellest ajast saame rääkida lapsepõlve mõistest,” ütles Kumberg. 400 aastat tagasi kirjutas esimese loo Punamütsikesest just prantsuse kirjanik Charles Perrault, keda peetakse muinasjutu kui žanri toojaks kirjandusse. „Tem The post Lasteraamatukogu lõpetab aasta prantsuse kultuuriga appeared first on Lääne Elu.

Keeletark: enne komme ehk millised olid päkapikud varem [caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Jõulud ilma päkapikkudeta ei ole justkui õiged jõulud. Ent päkapikud pole alati olnud punaste mütsidega armsad jõuluvana abilised, kes pimeduse saabudes aktiivseks muutuvad ja sussi sisse komme toovad. Päkapikkude esivanemad on olnud pisut pahurad, kergesti solvuvad ja ettearvamatud. Milliseid üldistusi saab päkapikkude kohta teha lasteajakirja Täheke põhjal? Loomulikult on päkapikk väikest kasvu, nagu Eno Raud on kirjutanud, siis „umbes pika päka jagu pikk”. Kai Vasamäe Tähekese loos (1985) sagivad pöidlasuurused pöialpoisid, päkapikkused päkapikud ja põlvekõrgused härjapõlvlased. The post Keeletark: enne komme ehk millised olid päkapikud varem appeared first on Lääne Elu.

Vallaelanike värssidest ilmus luulekogu [caption id="attachment_462725" align="alignnone" width="1080"] Luulekogu "Lääne-Nigula luulepärlid". Foto: Diana Ots[/caption] Lääne-Nigula keskraamatukogu andis vallaelanike värssidest välja luulekogu, kuhu on koondatud mulluse luule- ja fotokonkursi parimad tööd. Raamatut „Lääne-Nigula luulepärlid” trükiti 500 eksemplari. Selles on 33 kohaliku elaniku värsid ja 18 autori fotod. „Igaühelt kuni kolm luuletust, aga on ka ühe-kahe luuletuse autoreid,” ütles Lääne-Nigula keskraamatukogu direktor Diana Ots. Üle saja lehekülje paksusest kogust leiab näiteks vallavolikogu liikme Neeme Suure, Martnast pärit kirjaniku Heli Reichardti, kunagise Martna vallavanema ja arvutiõpetaja Tiiu Aavik The post Vallaelanike värssidest ilmus luulekogu appeared first on Lääne Elu.

Krista Kumberg soovitab: mida lugeda pühade ajal [caption id="attachment_395192" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sellel aastal on pühadel pikkust nii et küll saab! Suuskade asemel oleks tänavu mõistlik jõuluvanalt paluda mõnd raamatut, mille seltsis aega veeta, kui külalised läinud, väljas sajab vihma ja ooterežiimile pandud töid – no ei taha ette võtta. Küll uuel aastal jõuab… Noppisin peagi lõppeva aasta saagist mõne kopsakama teose, mõne lustiga loetava ja mõne, mis meile siin Läänemaal tähtsam kui mujal. Meie kandi autoreil on õnne olnud Pegasusega sõitu teha. Riburadapidi ilmusid Kaie Ilvese „Liiga suur siilipõnn”, Monika Undo „Reiarohu helide maailm” ja Ene Pajula „Aegade tuhmumatu kuld”. (Antagu andeks, kui mõni ununes.) Viimane on Eesti teleajaloo teemaline nostalgiaamps neile, kes mäletavad või kes teada tahavad, kaks esimest pildiraamatud koolieelikutele. Ilvese stiil on siilipoju kõhklustest suureks saamise osas emotsioone ja sündmusi kirjeldav nagu ajakirjanikul olema peab ja Undo õpetajana annab lugejale teada, mis kõik on muusika ja kust seda leida. „Väljas talv ja tore jää, / uisutada ülihää! / Rataskaari enne nii, The post Krista Kumberg soovitab: mida lugeda pühade ajal appeared first on Lääne Elu.

Laikmaa muuseum andis välja kalendri [caption id="attachment_462414" align="alignnone" width="1200"] Foto: Egon Erkmann[/caption] Ants Laikmaa majamuuseum andis kunstniku 160. sünniaastapäeva puhul välja kalendri, mis algab tuleva aasta maist ja lõpeb ületuleva aasta aprillikuuga. Muuseumi teadur-kuraator Karin Mägi ütles, et mai valiti kalendri esimeseks kuuks, sest mais möödub Laikmaa sünnist 160 aastat. „Muuseumi hooaeg algab samuti mais ja 160. sünniaastapäeva aasta algab mais,” ütles Mägi. Kalendri mõõdud on 42x30 sentimeetrit ja selles on Laikmaa maalid muuseumi kogust. Kalendris on ära märgitud ka Laikmaa (1866-1942) lähedaste ja sõprade sünnipäevad. Laikmaa sõprade hulka kuulusid Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, Anna Haava jt. Läänemaale Kadarpiku külla alustas kunstnik oma kodu rajamist 19 The post Laikmaa muuseum andis välja kalendri appeared first on Lääne Elu.

Erkki Otsman: Edith Piafi ajatud laulud [caption id="attachment_462300" align="alignnone" width="1000"] Edith Piaf filmis „Kankaan”. Kuvatõmmis[/caption] Pariisi varblaseks ning lauljatee alguses jõmpsikas Piafiks (la môme Piaf) kutsutud Edith Piafi hindavad prantslased 20. sajandi šansoonižanri kõige eredamaks ja erilisemaks täheks. Pole maailma mastaabis palju artiste, keda saatus on viinud tänavalapsest rahvusvaheliselt tuntud staariks. Lauljanna lahkumisest on möödas üle 60 aasta, siiski tegutseb Pariisis endiselt 1967. aastal loodud fänniühing „Les Amis d’Edith Piaf” („Edith Piafi sõbrad”), mille liige on 1995. aastast saadik ka artikli autor. Minu huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu on saanud alguse just madame Piafist. Läbi kümnendite olen esitanud Piafi laule, olles neist ikka ja jälle vaimustunud. Mis siis on peidus lauljatari igihaljas pärandis? Piafi lauljatee Piaf hakkas laulma lapsena Pariisi tänavail, teenides elatist koos oma akrobaadist isaga. Tema professionaalne lauljatee sai aga alguse 1935. aastal esinemistega Louis Leplée kabarees Montmartre’il. Esialgu rääkisid tema laulud neist, keda Piaf tänaval kohtas ja nägi: tänavalapsed, sõdurid, lõbutüdrukud, kupeldajad, vargapoisid jt. T The post Erkki Otsman: Edith Piafi ajatud laulud appeared first on Lääne Elu.

Läänemaa koolitüdruku muinasjutust sai lasteooper [caption id="attachment_461857" align="alignnone" width="1920"] Gerli Grau. Foto Andra Kirna[/caption] Kolmapäeval esietendus muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) suures saalis Rein Rannapi lasteooper „Metsalaulupidu”, mille libreto on praegu Läänemaa ühisgümnaasiumis õppiva Gerli Grau muinasjutu ainetel kirjutanud Leelo Tungal. Grau sõnul tundub talle ikka veel ebareaalne, et tema tekst paljude hulgast välja valiti. Ometi on ta juba ligi aasta teadnud, et see ooperiks saab. „Loomulikult teadsid pere ja kõige lähemad sõbrad, aga avalikult ma seda välja öelda ikka ei julgenud,” tunnistas ta Lääne Elule. Grau on juba saanud vaadata lasteooperi proovi. „Muinasjutust on saanud ilus ja vahva asi,” ütles ta, lisades, et tundis oma loo ära küll. Kui Grau „Metsalaulupeo” kahe aasta eest The post Läänemaa koolitüdruku muinasjutust sai lasteooper appeared first on Lääne Elu.

Keeletark: vihma välimääraja [caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Tänavune detsember on sama vihmahall kui november ja taevaluugid on alalõpmata valla. Eesti keeles on palju vihmasõnu, näiteks Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus” on neid suisa mitu lehekülge ja neist saaks kokku panna vihma välimääraja. Uduvihma kohta on kasutatud nimetusi pihu, kihu, tuherik ja seenevihm. Peenike uduvihm on seevastu ribu. Väikest vihmahoogu on nimetatud saginaks ja räävetiseks. Karuse kandis on räävetise kohta öeldud, et „tuli pisike räävetis, seda maksa vihmaks arvata”. Tugevamat vihmahoogu on kutsutud saareks ja saarekeseks. Ägeda vihmasaju jao The post Keeletark: vihma välimääraja appeared first on Lääne Elu.

Muhu inglid Haapsalu linnagaleriis [gallery ids="461684,461685,461686,461687,461688,461689,461690,461691,461692,461693,461694,461695,461696,461697,461698,461699,461700,461701,461702,461703,461704"] Urmas Viigi „Personaalmütoloogiale” Haapsalu linnagaleriis tasub varuda aega, sest vaadata on seal kõvasti ja süvenemine ei tee paha. Mõni ühe mulje väljapanek see pole. Graafik ja illustraator Viik on linnagalerii triiki täis tassinud, kõik pinnad ära kasutanud ja kohatise mustvalge laiutamisest hoolimata mõjub see kõik nagu üks tore värviline plahvatus. Aga jah, nagu öeldud, ühe mulje väljapanek see pole. On illustratsiooni ja koomiksit ja muud. Pigem on muljeid nii palju, et tuleb vaadata tükiti, jupiti, eraldi. Või isegi mitte muljed – täpsem oleks, et lood. „Personaalmütoloogia” on müüte ja lugusid pilgeni täis. Nagu autor ise on öelnud: kui juba lugu on, siis pole müü The post Muhu inglid Haapsalu linnagaleriis appeared first on Lääne Elu.

Haapsalu lasteraamatukogu seinu katavad spordipildid Haapsalu lasteraamatukokku jõudnud illustratsiooninäitus kannab pealkirja „Terves kehas terve vaim”. Näituse toomist Haapsallu ette valmistanud raamatukoguhoidja Krista Kumberg muutus nii sportlikku pealkirja kuuldes kaunis umbusklikuks: raamatu lugemine on üsna paigaline tegevus ja raamatukogu ei olnud tema meelest küll suuremaks spordiks sobilik koht. Kohale jõudnud illustratsioonid hajutasid aga kahtlused. Meie lasteraamatutes on päris palju pilte, millel peategelased kas spordivad või siis vähemalt liiguvad vägagi loominguliselt. Osa näitusele jõudnud pilte oli raamatutest tuttavad ja nii said ka need raamatud näitusele. Näitusel on väljas 19 illustraatori looming. Piltidel näeb kõiksugu liikumist või liigutamist – sportimisest ja tantsust tsirkuse, malemängu ning isegi loomade ja looduse liikumiseni välja. Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on „Terves kehas terve vaim” ajendatud soovist uurida liikumist selle mitmekesistes vor The post Haapsalu lasteraamatukogu seinu katavad spordipildid appeared first on Lääne Elu.

Haapsalu värvilised loojangud jõudsid raamatukokku [caption id="attachment_461431" align="alignnone" width="1920"] Andra Kirna foto[/caption] Haapsalu raamatukogu lugemissaali fuajees akvarellinäitusel „Tütar ja isa: Läänemaa päikeseloojangud” on vaadata Haapsalu kõige värvikamad loojangud. Mehhikost Eestisse elama asunud arhitekt ja akvarellikunstnik José Mario Calero Vizcaíno ja tema tütar Emma Calero on toonud näitusele väikeseformaadilised, aga väga kirkad pildid Haapsalu Eeslahest. Ilmselt ikka Eeslahest, sest merevaateid kujutavate piltide nimes kordub üha „Haapsalu loojang” ning „Haapsalu hämarik”. Eestimaa hilissügises päikeseloojangu peale mõeldes ei tule justkui pähe muud kui valguse vähenemine, värvide kadumine ja pimeduse saabumine. Kunstnikke on aga köitnud see viiv, kui hämaruse saabudes, enne värvide hääbumist, korra The post Haapsalu värvilised loojangud jõudsid raamatukokku appeared first on Lääne Elu.